Viited erialasetele artiklitele  
   
     
 
 

Milline väärismetall särab eredaimalt?

28.01.2010 13:40 allikas: LHV
Eelmine aasta kujunes väärismetallide jaoks säravaks, kui arenevate turgude taashoogustunud majandused ning dollari nõrkus aitasid kullal kallineda 25%, hõbedal 48%, plaatinal 56% ja pallaadiumil 118%. Kas aplodeerimiseks leidub põhjust ka tänavu?
Valitsused ja keskpangad on suutnud läbi pretsedenditute stimuleerimiste ja nulliprotsendiliste intressimääradega viia maailmamajanduse taastumiseni, mis veel aasta tagasi oleks tundunud paljudele uskumatuna. Kuid nagu Milton Friedman on öelnud, põhjustab inflatsiooni alati ja igal pool rahapakkumise kasv, mistõttu hakkasid investorid mullu dollarite trükkimise tagajärgede eest kaitset otsima majanduslikult stabiilsema väärtusega väärismetallidest.

Täna küündivad globaalse majanduse 2010.a kasvuprognoosid juba üle 4% ning aktuaalseimaks teemaks on saanud stiimulite eemaldamine. Viimasel kolmel korral, kui Föderaalreserv intresside tõstmise tsüklit alustas, kippus dollar kuus kuud enne tugevnema ning kuuel järgneval kuul jällegi väärtust loovutama. Arvestades aga suurenenud tõenäosust, et FED alustab laenumäära kergitamist aasta teises pooles, hindab Deutsche Bank valuuta vahetuskurssidest tingitud toetust kullale sel aastal vähem konstruktiivsemaks.

Mitmete analüüsimajade arvates pakuvad paremat investeerimise väljavaadet väärismetallide seas järgnevatel aastatel nii plaatina kui ka pallaadium ning seda tänu soodsaimaile nõudluse/pakkumise profiilile.

Ligikaudu 60% plaatina ja pallaadiumi nõudlusest läheb autotööstuse arvele, mistõttu mängib autotoodangu kasv ja varude suurendamine nimetatud väärismetallide hinnakujunemises olulisimat rolli. Automüük tegi läinud aasta teises pooles valitsusepoolsete toetuste toel üsna robustse tagasituleku, saavutades Deutsche Banki hinnangul kokkuvõttes 0%lise kasvu Lääne-Euroopas ja 7%lise tõusu Ühendriikides. Tänavuseks USA automüügi kasvuks prognoositakse 12.4 miljonit sõidukit (+20%) ning mullu tänu 46%-lisele kasvule maailma suurimaks autoturuks tõusnud Hiinas (13.6 mln masinat 2009.a) võib General Motorsi Hiina üksuse juhi hinnangul sel aastal tänavatele jõuda kuni 15 miljonit autot (+10%).

Enne börsil kaubeldavate fondide tulekut moodustas investeerimispõhine nõudlus plaatina ja pallaadiumi kogunõudlusest kõigest 1%. 2007.a alates on see osakaal pallaadiumi puhul olnud ca 4-5% ja plaatina puhul 8-9%. Jaanuaris füüsilise toorainetega tagatud ETF-de lanseerimine (plaatina - PLLT ja pallaadium PALL) peaks investeerimisnõudlusele mõjuma soodsalt, kuna see lisab turule likviidsust ja pakub võimalust antud metallidesse otse investeerida.

Lõuna-Aafrikasse koondunud plaatina tootjate kuluprobleemid (turvalisuse küsimused, kallinev energia ja tugevnev valuuta) seevastu piiravad järgnevatel aastatel pakkumispoolt, luues turul defitsiidi vähemalt 2015. aastani. Suurimaks riskiks jääb siinkohal autode taastöötlemise mahu võimalik kasvamine pärast „raha romu eest" programmi lõppemist, mis aitaks täiendava pakkumise näol turgu balansseerida.

Pallaadiumi puhul on pakkumispoole lugu teine, sõltudes paljuski Venemaa varudest, mille absoluutset suurust ei oska keegi täpselt hinnata. Viimasel ajal on Venemaa oma pallaadiumi varusid vähendanud ning sellega hoidnud turgu ülejäägis. Deutsche Banki hinnangul juhitakse müüki tõenäoliselt edaspidigi nii, et nõudlus ja pakkumine oleks vastavuses, ent defitsiiti liigutakse 2014/15. aastast, kui pallaadiumi varude absoluuttaseme säilitamine muutub tähtsamaks.

 

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.

 

 

Kuld veel kõrgemal. (Äripäev 03.11.2009)

 
Romet Kreek

 
 
Kulla hind kerkis täna veel edasi, untsi kulla maksumus tõusis hommikupooliku 1077,30 dollariga võrreldes juba 1088,50 dollail untsist.

Kulla hind tõusis seetõttu rekordkõrgele, kuna India keskpank ostis IMFilt 200 tonni kulda, kirjutab Bloomberg. See ost tekitas spekulatsioonid, et oste võib veel tulla.

Eelmine kulla rekordtase pärines 14. oktoobrist ja selleks oli 1072 dollarit untsist.

"India keskpanga 6,7 miljardi dollariline kullaost on suurim ühekordne kullaostutehing viimase 30 aasta jooksul," ütles The Ages of Gold autor Timothy Green. "Ainus võrreldav sündmus on USA püsivad kullaostud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel."

"See samm innustab ka teisi riike ja investoreid, iseäranis indialasi, kes on nagunii suured kullaostjad, turule hüppama," ütles Prospector Asset Managementi president Leonard Kaplan.  

"Nüüd on vaid aja küsimus, millal Hiina ja IMF teatavad samalaadsest tehingust," ütles Gartman Lettersi jimelist uudiskirja toimetav ökonomist Dennis Gartman. Hiina on aprilliks tõstnud kullareseve 2003. aastast 76 protsenti, 1054 tonnile.

"Dollari kukkumine paistab suruvat kõiki keskpankasid tugevdama oma portfelle kullaga," ütles India  National Institute of Public Finance and Policy professor N.R. Bhanumurthy. "Erinevalt USA dollarist on kuld kindel väärtuse hoidja."

Viide artiklile

Kuld taas säramas

Mait Jüriado

Kulla hind on tõusuteel. Kas kulla hind võib tõusta taas 1000 dollarini untsi eest?

Kuld kaupleb täna 900 dollari piirimail. Kui samas tempos tõus jätkub, oleme varsti 1000 dollari juures tagasi.

Kuld on läbi aegade olnud üks turvalisemaid investeerimispaiku. Selle nädala tõus pole ka mingi ime, sest USA finantssektor ning aktsiaturud tervikuna on viimastel nädalatel olnud kohutavad. Kullal läheb alati hästi, kui "maailma lõpp" saabuma hakkab. Kulla hind liigub sageli üles turu hirmuga, sest investorid otsivad turvalisemaid rahapaigutusviise.

Kulla hind tegi rekordi eelmise aasta märtsikuus, kui turul oli hirm suur Bear Stearnsi põhjamineku ajal. Tipuks tehti siis 1029 dollarit. Järgnes mitu kuud kukkumist ning järgmine kõrgpunkt tehti juulikuus, kui aktsiaturud taas vankuma lõid. Siis ujusid pinnale laenajate Fannie Mae ning Freddie Maci probleemid ning nafta tegi uue rekordi pea 150 dollari juures. Siis kukuti veel paar kuud ning septembris tehti taas kõrgpunkt, kui Lehman Brothers põhja läks. Sellest ajast saadik on trend küll alla olnud ning tippudest saadik on tehtud kõrgpunktide ajal madalamaid tippe, kuid praegu paistab trend olevat investori kasuks.

Nüüd on kuld jälle tuline. Arvestades seda, kui tuliseks on läinud viimastel aegadel ka finantssektoris, võib kulla hind suure tõenäosusega liikuda taas 1000 dollari juurde. Mida rohkem probleeme, seda parem kulla hinnale.

Kuld tõuseb sageli siis, kui dollar on nõrk. Nüüd on aga vastupidi. Dollar on tugevnemas, kuid sama on tegemas ka kuld. See on üks argumentidest, mis võib kulla hinna tõusus kahtlusi tekitada. Kuid ajalugu ei korda ennast alati. Näiteks eelmise aasta oktoobrikuus, kui Dow Jones tööstuskeskmine kukkus nädalaga praktiliselt 30% koos teiste indeksitega maailmast, kukkus ka kulla hind 900 dollari pealt 700 dollari peale. Ei olnud siis kukkumise eest kaitset üheski varaklassis.

Kullafutuurid maksid viimati 897 dollarit untsi eest. Täna on tõustud juba 4,5%. Viimase nädalaga on tõusu olnud aga juba üle 10%.

Äripäev

Kulla veetlev sära alanud aastal

2.01.2009

2008. aasta jäi ajalukku süsimustas koloriidis – eelkõige oli see aeg, mil ela-nüüd-ja-maksa-hiljem elukorraldus kehtivuse kaotas ning rahamaailm investorite isule ja kompetentsile värske definitsiooni andis. Lõpptulemusena lükati maailmamajandust vedanud mootoritele sisse tagurpidi käik, mis sisendab skepsist uuteks rahapaigutusteks. Kas sama peab paika ka kulla puhul?

Majanduslanguse möödapääsmatuses pole vaja enam vaja veenda vist ühtegi eurooplast või ameeriklast, samas hakkab järjest valjemat debatti pakkuma vaidlus inflatsiooni ja deflatsiooni üle. Kas praeguses keskkonnas kujuneb vara säilitamise ja kasumi teenimise kohalt olulisemaks probleemiks valuuta nõrgenemise kujul karakteriseeritud inflatsioon või vara väärtuse odavnemist kajastav deflatsioon? Kuld võiks olla hea investeering kui USA keskpanga rahapoliitika jätkab dollari survestamist teiste valuutade suhtes. Aga lähiajal tunnetatakse rohkem hindade odavnemise ohtu, nõrgestades ühte peamist alust “päikese higiks” nimetatud väärismetalli üldse puutuma minna.
 
2008. aasta algas kullaturul õigustatud laskumisega tippudest, mille juurde oli teekond väikeste pausidega kestnud juba 2001. aasta esimestest kuudest alates. Mullu märtsis rekordiliselt kalliks muutunud kullaunts (1003 dollarit) vajus enne suve alla 900 dollari, pakatades juulis uuest jõust 1000 dollari piir proovile panna. Aga valimatus müügilaines hakkas oma sära investorite silmis kaotama ka kuld. Olukorra muutsid hullemaks võimendusega võetud positsioonid, mis alusvara odavnedes sundlikvideerimisega silmitsi seisid ning seeläbi omakorda müügisurvet tekitasid.

Loe edasi LHV'st

Plaatina hind võib poole võrra kasvada

19.05.2008

Analüütikute sõnul võib plaatina hind maailmaturul sel aastal poole võrra kasvada. Praegu tuleb untsi väärismetalli eest välja käia 2000 dollarit (20 000 krooni), selle aasta lõpul aga võib hind küündida 2500 dollarini.  Loe lisaks Äripäevast

 
 
     Poolfabrikaadid
     Rafineerimine
     Investeerimine ja hinnad
 
 

Otsi kodulehelt:

 
 
 
 
 

Kontakteeru meiega

 
 

K.A. Rasmussen AS
Kadaka tee 36 
Tallinn 10621
Tel.:  
699 7370 (pood)
Tel.:  699 7161 (dental)
Faks: 699 7162
E-post:
info(at)rasmussen.ee

Väärismetalli müük ja kokkuost:
Pärnu mnt 8
E - R 10.00 - 18.00
Tel.: 600 7715
Kadaka tee 36
E - R 8.00 - 16.30
Tel.: 699 7370, 699 7380
E-post: materjal(at)rasmussen.ee