K.A.Rasmussen - Kulla kokkuost - Kullassepp - Dental
Tootegrupid

ÄRIPÄEV - Investor Toomas - "Müüge aktsiad ja krabage kulda"

27.03.2019

"Müüge aktsiad ja krabage kulda"

INVESTOR TOOMAS

Eriti jõudsalt on kulda kokku ostnud Hiina ja Venemaa.  Foto: Reuters/Scanpix

Vähemalt nii soovitas eelmisel aastal ühte parimat tootlust näidanud riskifond, kelle sõnul on tegu sajandi tehinguga.

Eelmisel aastal 41% tootlust teeninud Crescat Capital LLC sõnul on ainult ajaküsimus, millal tehing end ära tasub, kirjutas Bloomberg.

Mind pani see ütlus uurima, kuidas on investorid reageerinud maailma suurte keskpankade loobumisele rahapoliitika normaliseerimisest, kus eriti järsu kannapöörde tegi läinud nädalal USA keskpank. On see börsidele uus kütus või pigem ohu märk, mis sunnib turvavöösid kinnitama?

Reedel vedas börsid alla tööstusstatistika, mis näitas Euroopas kuue aasta kiireimat langust. Nõudluse vähenemine Hiinas lööb eriti tugevalt Saksamaa pihta, niisamuti kui ebakindlus Brexiti ümber ja USAst ähvardavad autotollid. Kui aga korraga pidurdavad nii Euroopa kui ka Hiina, ei jää USAgi puutumata. Reedel andis USA võlakirjaturg kurjakuulutava signaali, kui pikaajaliste võlakirjade intressimäär langes madalamale lühiajaliste võlakirjade intressimääradest. See on aastakümneid olnud kindel märk, et ees on kehvad ajad. Saksamaa pikaajaliste võlakirjade miinusintressist võib samuti välja lugeda investorite vähenenud riskiisu.

Klassikaline turvasadam on kuld, mis hiilgab ikka siis, kui ajad segased ja hirmud suured. Viimati hiilgas kuld finantskriisi ajal, kerkides 2011. aasta sügisel 1900 dollarile untsi eest.

Kullauudiseid hakkasin märkama, kui lugesin keskpankade läinud aasta rekordilistest kullaostudest. Eelnenud aastaga võrreldes oli kasv 75%. Viimati nähti kulla sellist kokkuostu keskpankades pool sajandit tagasi, kui USA president Richard Nixon dollari kullast lahti sidus. Mõtlesin, et mis siis nüüd lahti on. Eriti jõudsalt on kulda kokku ostnud (ja USA võlakirju vähemaks müünud) Hiina ja Venemaa. Ei tea, kas kaugem eesmärk on dollarisõltuvust vähendada.

Keskpankade kullaostud on jätkunud. Et aga hind tõuseks, on vaja ka investorite aktiivset huvi. Investorite huvi elavnes läinud aasta lõpus, kui börsid langesid, ja on kandunud uude aastasse, hoolimata sellest, et börsid on uuesti rallinud. Tavaliselt peaks siis huvi kulla vastu vähenema. Kulla atraktiivsust on samas tõstnud keskpankade madalad intressimäärad – nii on alternatiivkulu kulla omamisest, mis midagi „ei tooda“, väiksem. Ja see survestab dollarit, mis on samuti kulla hinnale hea.

Kulla hind on praegu leidnud jalgealuse pealpool 1300 dollarit untsi eest. Reedel jätkus tõus kolmandat nädalat, aprilli lepingutes oli hind 1312 dollarit. Tänavune hinnatipp oli veebruaris, 1347,90 dollarit untsi eest.

Mis edasi saab, selles paistab turg kõhklevat – mõned võtavad keskpankade kursimuutust kui märki, et börsidel on veelgi tõusuruumi. Teised kui signaali majanduse nõrkusest, mis keskpanga dopinguta toime ei tule. Ja ebakindlust külvavad tegurid eesotsas USA ja Hiina kaubanduspingetega pole veel lahenenud. Brexit on ikka alles küsimärk ja Euroopas võivad raputusi tuua europarlamendi valimised. Ja riikide võlatasemed – oh jah.

Nii on börsilt kasumeid võetud, et hajutada investeeringuid muudesse varadesse. Kuld võib olla üks võimalus, kuidas riske vähendada. Eelkõige on kuld väärtuse hoidja, kui südamerahu on rohkem hinnas kui võimalus suurema riskiga teenida. Minu enda süda on veel piisavalt rahulik ja kullaisu veel peale tulnud pole.
ALLIKAS: ÄRIPÄEV